Uued ja huvitavad

Tekkis mõte , panna kirja uuemaid ja vähemlevinumaid sorte, millised on silma jäänud erinevatel internetirännakutel ja millised võivad tänu oma päritolule ning headele vanematele ka meile siin Eestis huvi pakkuda.
Monarch- 1988 aastast pärit sakslaste sort. Loodi Freiburgi veiniinstituudis . On saadud Solarise ja Dornfelderi ristamisel. Ja Solaris on omakorda -Merzling x (Saperavi Severnõi x Muscat Ottonel). Saperavi Severnõi on Vene päritolu sort, ilmselt V. Amurensis x Précose de Malingre.
Saaada olevatel andmetel vägagi haiguskindel ja varajane sort. Ka veinimarjana paljulubav. Sünonüüm FR 487-88 r.
Ka minul on mõned Monarch`i põõsad põllu peal, istutatud 2008 kevadel.


Baron- 1983 aastal kinnitatud Saksa sort. Ristatud ja valitud jälle Freiburgi veiniinstituudis . Ka sellel sordil on sugulus Amuuri viinapuuga. Sort saadi Cabernet Sauvignon x (Merzling x (Zarja Severa x St.Laurent). Ja Zarja Severa x ST.Laurent ei ole ju miskit muud , kui "vana ja hea Rondo" , milleta nagu ükski põhjapoolne viinamarjakasvatus läbi ei saa. Kirjelduse kohaselt vastupidav haigustele. Ebajahukaste- ja jahukastekindlus isegi väga hea. Sünonüüm FR 455-83 r.
Valmimiselt keskmiselt varajasem. Veinimarjana annab pisut kergemaid ja puuviljasemaid veine.
Ka mõned Baronid on mul 2008 aasta kevadel istutatud.
Nüüd pean tegema vahemärkuse ja nentima , et lääne publikatsioonides on Saperavi severnõi ja Zarja severa segi nagu puder ja kapsad. Zarja severa peaks nagu olema Früher Malingre x Vitis amurensis ehk Sejanets Malingre x Vitis amurensis , variante on mitu. Saperavi Severnõi peaks olema Severnõi x Saperawi ja Severnõi on omakorda Seianets Malengre x Vitis amurensis.
Pole ka ime , et on segadus , iga allikas annab ise andmeid ja kuna osad sordid on venest pärit , siis seal lihtsalt on kõik segamini. Olen venes käinud ja näinud ja tean.
On aga siiski tõenäoline , et see Zaperavi Severny ja Zarja Severa on eri asjad , kuid kindlasti voolab mõlemas Amuuri viinapuu verd.
Solaris- 2001 Freiburgi veiniinstituudist sordiks saanud hele viinamari. Saadud Merzling x (Saperavi Severnõi x Muscat Ottonel) ristamisel. Sünonüüm FR 240-75.
Nii saksa kui inglise andmetel varavalmiv ja kõrge suhkrusisaldusega veiniviinamari. Samuti vastupidav haigustele.
Solarist on vist Eestis mõned kasvamas. Mul on ka 6 tk. mäe peale istutatud




Phoenix - Saksamaal aretatud ja 1992 sordiks kinnitatud hele viinamari. Saadud Bacchus x Villard blanc ristamisel. Sünonüüm Geilweilerhof GA 49-22 . Hea talvekindlusega ja varajase valmimisega. Ei ole väga kindel jahukaste vastu. Annab muskaadiaroomiga veini. Kasvatatakse paljudes külma kliimaga piirkondades Kanadas , USA põhjaosas, samuti Inglismaal.
Ka minul kasvab 5 Phoenixit.

Allegro

Bronner

Cabernet Carbon










Cabernet Carol








Cabernet Cortis

Sügis käes

Sel aastal läks siis kokkuvõttes nii , et korralikku suve ei olnudki. Kevadisele soojalainele järgnes öökülm ja sellele omakorda põud. Suured pungad olid lahti juba mai alguses aga enamuse võttis kevadkülm ära. Siit ka teadmine , et vara- ja hiliskülmadest on vaja viinamarjakasvatuses võitu saada.
Ja päris suve ajal oli ilm pigem sügisene ja vesine. Viinamarjakasvatajatele Eestis kindlasti nigel aasta.
Marjad ilmusid viinapuudele praktiliselt augustis.9. augustil olid põõsa otsas sellised väikesed punnid. Aasta tagasi sellel ajal olid marjad juba värvumas.




Pole ka paremat tahta , kui alles juulis hakkavad õied avanema ja nii kestis õitsemine pea kuu lõpuni .
Pildil on õied 5. juulil 08.








Tasapisi hakkasid marjad siiski ka jämedamaks muutuma. 17. augustil olid nad juba enam vähem suurusega ja kuu lõpus hakkas ka värvumine pihta.








Natuke naga sinisem jume oli 6.sptembriks marjadele tekkinud .

Juuli käes ja suvi edeneb

Nii ongi. Suvi on käes ja ta on just selline , nagu parajasti on. Põllumehele ja aiapidajale sellie aasta kevad vaevalt meelt mööda oli. Algu ikka soe ja siis mai kuus kõvad külmad. Ja selle järel paras põud. Nii pani selline ilmastik paljud taimed kiratsema.
Minu viinamarjadele tegi külm ikka liiga , osad avanenud pungad ja noored võrsed võttis ära. Siit järeldus- KUI SINA TAHAD VIINAMARJA KASVATADA , SIIS PEAD SINA SAAMA HALLAÖÖDE VASTU. Ma panin vihmutid ka prooviks ülesse ja asi tundub töötavat. Vaja on veel peatrass ehk jämedamaks panna aga sellega on praegu aega, vaevalt et niipea öökülma tuleb.
Kevadel istutatud noored taimed on ka enamuses lehed välja saanud. Prantsusmaalt tellitud Cabernet Franc-id lähevad vist kõik kasvama. Ka need , millised olid juba külma tõttu kevadel esimesed pungad ja võrsehakatised kaotanud. Taimed ajasid uued.Vasakul on just Cabernet Franc. Ka Inglismaalt tellitud peamiselt Saksa uuemad sordid on enem vähem olemas. Parempoolsel pildil peaks üks väike Solaris olema. Tundub , et mõned siiski vist ei tärka , olid väga viletsad juured . Küll on aga kõik sordid olemas ja sealt on võimalik juba edasi arenada.
Suured Rondod praegu õitsevad , või on kohe puhkemas. Tundub , et niru kevad on asja hilisemaks surunud.














Soojust on tänavu vähevõitu. Aga loodame , et juuli lõpp ja august on soojemad. Viinamarjale on just siis sooja väga vaja, kui marjad paisuvad ja värvi muutma hakkavad.

Rondo 2007 pudelis

Eile 22. juunil valasin oma eelmise sügise veini ära pudelisse. Sain kokku 15 pudelit ja seda 24 kg marjadest , mis oli korjatud 9-lt põõsalt.

Kevad 2008.

Lõpuks said püsti toepostid ja ka traat on pingule tõmmatud. Et see traat ka pingul püsib , on mul traadi otsas pinge all suur kivi.
Miskit on ka mu kevadistest pistikutest kasvama läinud, kuigi juurdumiseks on vaja ilmselt paremaid tingimusi , milliseid saab anda kasvuhoones või talveaias. Suhteliselt paremini juurdus Hasanski Sladki.

Istikud inglismaalt.

Otsisin erinevaid võimalusi hankida uuemaid ja huvitavamaid sorte välismaalt. Paljusid lihtsalt meil veel ei ole või on õige vähe . http://vinenursery.netfirms.com/ oli aadress , mis mulle mitte tundmatu ei olnud . Ja siis soovitas Uku mulle just seda , et proovi ka sealt istikuid tellida . See on , nagu ma aru saan , Inglise rahvuslik viinamarjasortide kollektsioon , kuid seal kasvatatakse ka pisitasa eri sortide istikuid . Ja siis selgus , et Harri Poom on nendega edukalt asju ajanud , ning ka mina võtsin asja ette. Tegelikult on seal vist üks eestvedaja- hr. Edwards. Ja tellisingi siis sellised sordid: Baron , Bianca , Monarc , S Edwards nr1 , Phoenix , Solaris ja Triomphe d Alsace. Raha saatsin tähitud kirja sees tseki kuhjul. Ja sealt saadeti mulle 80 naela eest kokku 45 istikut. Osasid sorte oli 5tk, osasid rohkem. See tüki hind oli vaid 35 krooni ja see peegeldas ilmset soosivat suhtumist Eesti viinamarjaentusiastidesse.
Et ilm oli juba küllalt soe , olid istikud oma nädalase reisi jooksul pungad lahti ajanud. Minuni jõudsin istikud 16. aprillil . Siis ei julgenud ma neid öökülma kartuses viinamäele istutada , vaid panin nad kilekottidesse turbasse ja kasvuhoonesse.
Tänaseks päevaks on enamusel juba lehed väljas ja eks tuleb vaadata ilmapronoosi ning nii nädala pärast ära välja istutada.
Kõik sordid on just selliste omadsustega , et siin tasuks neid proovida.
Jaak

Istikud mulda.

Kuna ilmateade enam päris pakast ja talve ei tõota ning istikud kilekotis ei tundnud ennast enam kuigi hästi , istutasin nad juba täna oma kohale.
Kui ka tuleb veel kerget külma , ei see tee midagi. Praegu on nad veel küllalt puhkeseisundis. Rondod on mäel igatahes palju rohkem arenema hakanud. Pool päeva hoidsin vastavalt soovitusele rehüdreerimiseks vees ja siis viinamäele. Igatahes.
Kaitsks umbrohu eest panin kartongist kraed.

Tänaseks on Cabernet Franc-id toaaknal hästi arenenud. Üks neis arvab ilmselt õiepungi välja ajavat.

Istikud prantsusmaalt

Meil tuleb siin Eestis proovida võimalikult erinevaid viinamarja sorte ja siis kunagi parimad ja sobivamad välja valida. Ma lugesin paljudelt kodulehekülgedelt , eriti Kanada omad , et Cabernet Franc ka külmas kliimas kasvab ja ka seal head veini annab. Otsisin internetist puukoole , millistel on korralikud kodukad ja kust annab inglise keelega hakkama saades taimi tellida. Istikute tootjaid on palju , kuid tihti on koduleheküg lihtsalt reklaamiplakat ja ka veel kohalikus umbkeeles.
Leidsin prantslaste http://www.richter.fr/.
Asja sai ajada (puu) inglise keeles. Kui kirjutasid , siis ka vastatati .
Tellisin Cabernet Franc 2 klooni 210 ja 327 , kumbagi 25 tk. Mulle saadeti meilile arve koopia , maksin SEB-s EU maksena (30kr) ära ja järgmisel päeval tuli vastus , et raha kohal . Pakk saadeti ära esmaspäeval ja laupäeval oli kohal. Esimesel pildi on istikud 18 . märtsil . Nädalaga tuleb Pransusmaalt Eestisse ära. Taimed olid veidi kuiva olemisega ja panin nad juuri pidi niiskesse turbasse. Muidugi on istikud sügavas puhkeseisundis , kui nad teele pannakse . Kummaski kloonist panin 2 tuppa pottidesse kasvama , ülejäänud hoian jahedas. Teisel pildil on minu "potitaime" pungad 24. märtsil.
Taim maksis 3 eur ja transpordiga koos läks mul 180 euri s.o. 2815 eek see ports maksma. Üks istik seega 56 eek , mis pole üldse kallis. Istik on muidugi poogitud ja tundub väga korralik ja elujõuline olevat . Juured on väga jämedad ja neid on ikka korralik pintsel . Muidugi on ka juured tagasi lõigatud.

Oleme ajaga märtsi algusesse välja jõudnud. Talve nagu polegi olnud , näis kas tuleb kevad. Keldrisse turbasambla sisse tallele pandud pistoksad läksid vägisi hallitama. Eriti just Räpinast saadud Blaue burgunderi , Hasanski Sladki ja Skandia omad. Mis muud , kui tegin okstele lilla vanni kaaliumbermanganaadiga ja tippisin oksajupid turba sisse tärkama . Niisutasin hoolega , kolm päeva olid eriti soojas kohas aga siis panin ikka valguse kätte , katuseakna alla.
Ma kasutasin pistikute istutamisel ka JUKO-t. Juurekasvu stimulaarit , rooside oma , sest ega seda viinamarja jaoks eraldi pole. Kas tast kasu on , raske öelda, aga kahju vast ikka ei tee. Tänaseks , 1.mätsiks on osad Hasanski Slatki kasvud juba õige tublid. Skandia omad palju tagasihoidlikumad ning Blaue Burgunder alles hakkab liikuma.
Hea hulk oma istandusest pärid Rondo pisoksi aga ootab veel keldris oma aega. Need ei olnud hallitama läinud.