Tuesday, January 26, 2010

Vein ümber valatud





Minu ülevabariigiliselt kuulus vein oli siis koos kestadega tünnis viibinud alates 10. otoobrist. Suurem osa sellest ajast küll küllalt madalal temperatuuril, nii 6-7 plussi. Toimus ainult väga aeglane käärimine. Viimase kuu aega olen kütnud ja käärimine sai lõpuni minna. See külm ja vihmane 2009 aasta andis siis Rondole looduslikult 16 brix % ja alkoholi 8%. 160 liitrist marjapudrust läks puhtasse tünni 105 liitrit veini, millele lisasin veidi üle 8kg suhkrut. Et tuleks ikka selline normaalne 12% vein. Kestasid ja seemneid oli üle 40 liitri. Mingi osa eraldus süsihappegaasina ja ka natuke ehk aurudes. Ma arvan, et mingi mahl jäi vel välja pressimata aga see on tuleviku teema, pressimise tehnika pean veel mõtlema. Seal tuleb ikka vääramatut jõudu, hüdraulikat kasutada. Seer oli vist kodanik Arhimeduus, kelle seaduse järgi see jõud vedelikes jaguneb. Ma tahaksin nüüd ka veel seemned pudru seest kätte saada ja ära kuivatada: ehk saab neist mingi õli välja pressida. Nii prooviks, "mahe eestimaine viinamarjaseemne õli", kõlab ju päris hästi.
Mis ta siis oli? Ei tea. Aga ma loodan, et päris untsu ei läinud. Ehk natuke hapu aga malolaktika ootab kevadel veel ees. Väga toores maitse, tahab veel käärida ja seista ja paar korde ümber valada.

Wednesday, January 13, 2010


Olen enda juures külmade käiku jälginud. Kui lund veel ei olnud, oli ehk kõige madalam 15 , siis tuli natuke lund ka ja sellel ööl, kui Valgas oli hetkeks talve rekord, miinus 25, oli minul 18,9 kraadi. Hiljem tuli juba lumi ja seda on ikka oma 30 cm kindlasti. Panin mitmeks päevaks ilmajaama anduri kilekotti pakituina lume alla, mulla pinnale.Ja kui õhus oli mingil hommikul 22 miinust, siis maapinnal lume all oli 2.5 miinust.
Ma pakun välja, et see peaks olema praegu ideaalne viinapuude talvitumise olukord. Maapind on külmunud ja ehk said ka igasugused seeneeosed ning muud pahalased väikese külmanäpistuse ja ultraviolettkiirguse laksu kätte nendel lumeta külma päevadel. Igasugused närilised ei pääse ka läbi külmunud mulla ligi, kuigi need minule pole kunagi peavalu tekitanud. Ja nüüd annaks ainult püsivalt lund ja külma, hea kui see enne aprilli ei sulakski ära, oleks hea ja stabiilne talvitumine. Taimed on väikese miinuse juures. Kellel on aga külmakindlamaid sortenagu Hasanski Sladki või Skandia, pole mingit muret. Nende sortide jaoks pole veel külma olnudgi. Ka saksamaalt pärit sordid peaks tegelikult 20 miinust välja kannatama, Rondo minu tähelepanekute järgi veel rohkemgi.
 
Skype Me™!
Get Skype and call me for free.