Sunday, December 5, 2010

Kohaliku toidu reis Läti-Leedu Poola

Oktoobri kuu algul olin ekskursioonil naabrite juures, proovimas ja uurimas kohalikku toitu. Liha, juustu, ja ka talu veini.





Tuesday, August 3, 2010

Viinamarja ebajahukaste


Nakatunud Solaris.

Sel aastal on siis see väga raske viinapuude seenhaigus kohal.
Minu viinamäel oli väga tugev puhang. Paraku seoses muude toimetustega jäin hiljaks ja märganud haiguse esimesi tundemärke. Ebajahukastest on nakatunud kogu minu viljakandev Rondo, samuti väikesed Solaris, Monarch, Baron, Cabernet Franc. Suurtel taimedel hävitas haigus lehed, õied ja ka väikesed marjad. Mõnel taimel jäid suuremad marjad alles. Seen suudab marja nakatada seni, kuni sellel on õhulõhed avatud. Korjasin ära enamuse nakatunud lehti, et haigus ei leviks edasi. Jäi üle loota, et ernnakvõrsete pungadest taastuvad uued lehed. Taimi pritsisin Previcurica ja ka Bordoo seguga. Vaatamata sellele on ka praegu viinapuudel väga palju tugevalt kahjustatud lehti.
Halb on ka see, et nüüd avanevad peale ennakvõrsete pungade ka alumised pungad, mida oleks vaja järgmise aasta saagiks. Selline haiguspuhang võib tähendada ka järgmise aasta saagist ilma jäämist või ka kogu istanduse, s.o. 5-6 aasta töö lörriminekut.
Haigus ei karda sordid Bianca, kuigi see minul hästi ei taha kasvada. Veel ei ole haigust Triomphe d Àlsace, Phoenix ja Edwards nr1 taimedel.

Bianca












Phoenix

Thursday, June 17, 2010

Viinamarjad 17.juunil 2010




























Viinapuude võrsed on juba oma poole meetri jagu kasvanud ja on ka õiepungi.
Kahel alumisel pildil on omapärane situatsioon. Ühel on korralikult sügisel lõigatud ja maha pandud oks. Ja resultaadiks on üks nigel tutike kõige ülemises otsas. Teisel pildil on viinpuu, mis jäi sügisel täpselt nii, nagu ta oli. Maha ei pandud ja tagasi lõikasin alles kevadel, kui pungad juba puhkesid. Ja see põõsas on võrseid täis.

Saturday, May 22, 2010

Kevad jätkub


sealt peaks tulema uus saak ja selline näeb välja eelmisel aastal pistoksast paljundatud väike Solarise taim, mis on talve üle elanud. Järgmisel aastal saab ehk mõne heleda Solarise marja ka proovimiseks.

Friday, May 21, 2010














Tegin kangelasteo ja päästsin viinamarjad heina käest, trimmerdasin ja võitlesin väikeste mustade vereimejatega. Osadest pungadest pole midagi veel tulnud aga üht-teist nagu on paista. Ja suur osa eelmisel suvel istatud Solaristest tundub ka elus olevat. Nüüd on vaja jälle musta kilet ja anda väikestele taimedele suurem kasvamise voli. See on ikka parim tehnoloogia, et saada taimed kiiresti tugevateks. Varsti peaks veini ära villima.

Sunday, April 25, 2010

Pistoksad kasvama.





Kasvuhoone sai üles ja lava ka sisse valmis. Ja lava all on Bullerjani ahi, mis soojust toodab. Osad on ette kasvama ergutatud ja osad mitte.

Sunday, April 4, 2010

Kevad 2010





Talv lõppes otsa ja lund on veel õige väheke siin-seal. Lume alt tulid välja hästi talvitunud viinapuud. Kuidas on talvitunud elmisel aastal istatud väikesed taimed, ei tea veel, saab näha, kas mõni pung ka puhkeb. Närilisi vist minu talus ei ela, ma ei tea, mis on näritud viinapuu.
Vein valmib tasakesi mõõdukas jaheduses. (Veini-) sõber Tanel proovis ja soovitas enamuse ilma malolaktilise fermentatsioonita teha. Nii ongi 2 x 18 liitrit piimhappe bakteri mõjutada ja ülejäänud laagerdub nii sama.

Tuesday, January 26, 2010

Vein ümber valatud





Minu ülevabariigiliselt kuulus vein oli siis koos kestadega tünnis viibinud alates 10. otoobrist. Suurem osa sellest ajast küll küllalt madalal temperatuuril, nii 6-7 plussi. Toimus ainult väga aeglane käärimine. Viimase kuu aega olen kütnud ja käärimine sai lõpuni minna. See külm ja vihmane 2009 aasta andis siis Rondole looduslikult 16 brix % ja alkoholi 8%. 160 liitrist marjapudrust läks puhtasse tünni 105 liitrit veini, millele lisasin veidi üle 8kg suhkrut. Et tuleks ikka selline normaalne 12% vein. Kestasid ja seemneid oli üle 40 liitri. Mingi osa eraldus süsihappegaasina ja ka natuke ehk aurudes. Ma arvan, et mingi mahl jäi vel välja pressimata aga see on tuleviku teema, pressimise tehnika pean veel mõtlema. Seal tuleb ikka vääramatut jõudu, hüdraulikat kasutada. Seer oli vist kodanik Arhimeduus, kelle seaduse järgi see jõud vedelikes jaguneb. Ma tahaksin nüüd ka veel seemned pudru seest kätte saada ja ära kuivatada: ehk saab neist mingi õli välja pressida. Nii prooviks, "mahe eestimaine viinamarjaseemne õli", kõlab ju päris hästi.
Mis ta siis oli? Ei tea. Aga ma loodan, et päris untsu ei läinud. Ehk natuke hapu aga malolaktika ootab kevadel veel ees. Väga toores maitse, tahab veel käärida ja seista ja paar korde ümber valada.

Wednesday, January 13, 2010


Olen enda juures külmade käiku jälginud. Kui lund veel ei olnud, oli ehk kõige madalam 15 , siis tuli natuke lund ka ja sellel ööl, kui Valgas oli hetkeks talve rekord, miinus 25, oli minul 18,9 kraadi. Hiljem tuli juba lumi ja seda on ikka oma 30 cm kindlasti. Panin mitmeks päevaks ilmajaama anduri kilekotti pakituina lume alla, mulla pinnale.Ja kui õhus oli mingil hommikul 22 miinust, siis maapinnal lume all oli 2.5 miinust.
Ma pakun välja, et see peaks olema praegu ideaalne viinapuude talvitumise olukord. Maapind on külmunud ja ehk said ka igasugused seeneeosed ning muud pahalased väikese külmanäpistuse ja ultraviolettkiirguse laksu kätte nendel lumeta külma päevadel. Igasugused närilised ei pääse ka läbi külmunud mulla ligi, kuigi need minule pole kunagi peavalu tekitanud. Ja nüüd annaks ainult püsivalt lund ja külma, hea kui see enne aprilli ei sulakski ära, oleks hea ja stabiilne talvitumine. Taimed on väikese miinuse juures. Kellel on aga külmakindlamaid sortenagu Hasanski Sladki või Skandia, pole mingit muret. Nende sortide jaoks pole veel külma olnudgi. Ka saksamaalt pärit sordid peaks tegelikult 20 miinust välja kannatama, Rondo minu tähelepanekute järgi veel rohkemgi.
 
Skype Me™!
Get Skype and call me for free.