Seadustest

Kallid kaaskannatajad! Tundub, et asjad liiguvad, ehk ongi juba natuke ära liikunud. 22. veebruaril võttis RK vastu seaduse muutmise seaduse, milline kehtestab alkoholi väiketootjatele veidi lihtsamad tingimused. Praegu peaks asi olema presidendi laual alla kirjutamiseks.
http://www.riigikogu.ee/?page=en_vaade&op=ems&eid=1463199

Talv, winter

Vaadis

Jõululaupäeval sai siis täidetud üks 55 liitrine ehtne veinivaat.

Viinamarjanduse aastakokkuvõte Eerikal.

Neljapäeval8.detsembril toimusjuba traditsiooniks saanud viinamarja aastat kokkuvõttev üritus Eerikal EMÜ agronoomia majas. Kohal olid enamus Eesti viinamarjakasvatajatest, viinamarjade ja eestimaise veini uurimisega tegelevad teadlased ja üliõpilased. Läti viinamarjakasvatajaid esindas Martins Barkans. Lätis teeb kohalik veini- ja marja-õunaveini väiketootmine suuri edusamme.Seal on vastu võetud alkoholi väiketootjaid soosiv seadus. Enamustoodab küll kääritatud jooki kuid esimesed pudelid ehtsat lätimaist viinamarjaveini on jõudnud juba ka turule ning ka kibekiiresti mõnes Riia restoranis maha müüdud. Kuulsime,et ka seal oli alkoli suurtootjate poolt suur kisa ja lobitöö sellise seaduse vastu aga parlament ja valitsus otsustas seal siiski maaelu ja kohaliku toiduarengu kasuks.
Eestis oli eelmine aasta väga hea viinamarja aasta. Oli sooja suvel ja kevadel ei kimbutanud ka öökülmad väga. 2011 jõudsid turule esimesed kodumaised lauaviinamarjad.
EMÜ katseistandikus Rõhul küpses ilus saak. Eelmitel aastatel valmistatud veinide analüüs näitas, meil kasvatud viinamarjadest vein on oma tervisele kasulike omadustega traditsiooniliste veinimaade omadest pigem isegi üle. Igal juhul ei jää neile alla antioksüdantide jne.kasulike ainete sisaldusest. Viinamarjakasvatusest on küll valminud magistritöid aga nõõ on valmimas ka esimene doktoritöö eestimaise viinamarjaveini teemadel.
Väiketoojatega on meil asjad ikka ühel pool ja kõik muu on teisel pool! Rahandus Ministeerium valmistas Aktsiisimaksu seaduse muutmise seadusesse ette ka mõned punktid,mis oleks teinud tegelikult väiketootmiseteatas, alustamise võimalikuks. Ja siis tuli jälle Maris Jesse ja teatas, nüüd sureb viimane eestlane viinasurma ning punktid jäeti seadusest välja. Suurtootjad on oma rahapaki otsas nii hirmul, äkki need väikesed hakkavad konkureerima. Ja kuidas sa lähed saja väiketootja käest parteipõrsasse raha küsima.Mõne suure käest on ju palju lihtsam. Jesse jutt alkoholismist seoses alkoholi väiketootmisega on demagoogia ja seda eriti veel meie statistikat sinna kaasates.
Imelik on see, et Läti,mida me oleme ikka pidanud suurtoojate ja oligarhide võimu all olevaks, tegi väiketootjate elu paremaks.
Meil saavad kaine mõistusega inimesed Põllumajandus- ja Rahandusministeeriumist aru küll, et ilma väiketoomiseta kaotame konkurentsis toitlustamises ja turismis. Kogu maailm pöördub kohaliku poole. Ja me oleme juba kaotanud, isegi Lätile. Isegi eestimaised tipprestoranid tunnevad suurt huvi ja ootavad seda OMA ja siis veel ka kohali turism turismitalud, külakõrtsid.

Rõhu viinamarjad 2011

Samal ajal kui minu viinapuud taastuvad ebajahukastest on EMU aiandis Rõhul kasvanud ilus saak. Natuke puudulikult hooldatud Rondodel on marjad suured, nagu lauamarja sortidel, väga magusad brix 19-20, saak on väga suur. Tihedad kobarad on paljud hallitanud, korjamisest jäi maha vähemalt 100 kg aga ehk ka 200 kg riknenud marju. Palju on herilasi.
Hasanski Sladki on hapukam aga brix veel suurem, ehk 23.
Kõik , mis ei läinud analüüsiks koolile, korjati ära ning läks Jaanus Lajali ja minu kaasabil kõige kaduva teed. Maha jäid ainult kondid aga hing on tünnis ja käärib.

Rondo marjad 16.augustil