Minu ülevabariigiliselt kuulus vein oli siis koos kestadega tünnis viibinud alates 10. otoobrist. Suurem osa sellest ajast küll küllalt madalal temperatuuril, nii 6-7 plussi. Toimus ainult väga aeglane käärimine. Viimase kuu aega olen kütnud ja käärimine sai lõpuni minna. See külm ja vihmane 2009 aasta andis siis Rondole looduslikult 16 brix % ja alkoholi 8%. 160 liitrist marjapudrust läks puhtasse tünni 105 liitrit veini, millele lisasin veidi üle 8kg suhkrut. Et tuleks ikka selline normaalne 12% vein. Kestasid ja seemneid oli üle 40 liitri. Mingi osa eraldus süsihappegaasina ja ka natuke ehk aurudes. Ma arvan, et mingi mahl jäi vel välja pressimata aga see on tuleviku teema, pressimise tehnika pean veel mõtlema. Seal tuleb ikka vääramatut jõudu, hüdraulikat kasutada. Seer oli vist kodanik Arhimeduus, kelle seaduse järgi see jõud vedelikes jaguneb. Ma tahaksin nüüd ka veel seemned pudru seest kätte saada ja ära kuivatada: ehk saab neist mingi õli välja pressida. Nii prooviks, "mahe eestimaine viinamarjaseemne õli", kõlab ju päris hästi.
Mis ta siis oli? Ei tea. Aga ma loodan, et päris untsu ei läinud. Ehk natuke hapu aga malolaktika ootab kevadel veel ees. Väga toores maitse, tahab veel käärida ja seista ja paar korde ümber valada.
No comments:
Post a Comment